Alfa-, beeta- ja polühüdroksühapped on taimset päritolu keemilised nahakoorijad eemaldades surnud naharakud ja vältides sellega pooride ummistumist. Erinevalt mineraalsetest koorijatest ei tekita keemilised koorijad nahale mikrotraumasid. Enam levinud keemilised koorijad on alfa-hüdroksühapped (AHA) ja beeta-hüdroksühapped (BHA). Alfa-hüdroksühapped on vees lahustuvad ja nende toime on enam pindmine, eemaldades naha ülemise rakkude kihi. Beeta-hüdroksühapped on rasvlahustuvad ning nende toime on sügavam, ulatudes poorideni ja lisaks naharakkudele võtavad kaasa ka üleliigset rasu. Pindmiste surnud rakkude eemaldamine toimub läbi rakkudevaheliste nahaühenduste lahustamise. 

AHA ja BHA-sid leidub nahapuhastusvahendites, maskides, seerumites, vistrikele mõeldud kreemides. Kõrvaltoimena võib esineda suurenenud nahaärritus, eriti kombineerides happeid teiste ärritavate ravimitega (retinoidid, bensüülperoksiid). Toonitama peab ka UV-kaitse kasutamist päevasel ajal, kuna happed muudavad naha tundlikumaks UV-kiirgusele. 

Tuntumad AHA-d on glükoolhape (glycolic acid) ja piimhape (lactic acid). Vanade naharakkude eemaldamisega stimuleerivad nad naha uuenemist ning vähendavad pooride ummistumise tõenäosust. 

BHA tuntuim esindaja on salitsüülhape (salicylic acid). See taimset päritolu hape on tihti nahapuhastuvahendite koostises vanade naharakkude ja liigse rasu eemaldajana. 

Polühüdroksühapped (PHA) on sarnased alfa-hüdroksühapetele, kuid erinevalt AHA-dest on PHA-d pindmisema toimega. Mõjutades vaid naha pindmist kihti, on ka nahaärritust vähem, sobides enam tundliku ja kuiva nahaga inimesele. Lisaks toimivad need antioksüdantsed happed nahka niisutavalt ning kaitsevad nahabarjääri. PHA rühma kuuluvad näiteks laktobioonhape, galaktoos ja glükolaktoon.